Because I'm happy!

Kõigepealt tahan öelda AITÄH-AITÄH-AITÄH kõikidele, kes mind mingil moel toetanud on! Ei saa unustada neid, kes uskusid mu ettevõtmisse juba alguses ja panustasid sellesse minu nimele toetust kandes. Peale nende on palju neid inimesi, kes muudmoodi toetanud ja kiidusõnu jaganud on, ka see on minu jaoks ääretult oluline. Ja Sina, kes Sa praegu minu blogi loed, aitäh! Mul on ülihea meel, kui kedagi jätkuvalt huvitab, kuidas mul siin läheb ja millega ma siin tegelen. ;) Ja kõige olulisem - sõnadega ei saa kirjeldada kui palju ma armastan oma perekonda, tänu kellele ma siin olen! <3


Kuna palju on teemasid, mida ma kuskile liigitada ei oska, siis teen siia nimekirja väikestest detailidest, mis mulle siin silma on jäänud või mis minu arust on lahe/imelik/naljakas/huvitav, aga siin igapäevane. Kindlasti neid on veel palju ja tuleb iga päevaga juurde, aga need on esimesed, mis pähe tulevad.

• Loomad
  Näiteks ükskord õhtul koju sõites jooksis meie tänava peal vabalt pesukaru ringi, normaalne, eksju? Ja kui paadiga järvel käisime, siis nägime mitu korda kilpkonnasid vees ujumas, elavad seal. Oo, ja muidugi oravad, siin on neid igal pool. Meie tänavas elab üks ja see on mul paar korda akna taga käinud. :) Pargis nägin iga nurga peal oravaid ja ma olin alguses neist ülivaimustuses, kuna nii lahedad loomakesed ja armsalt ronivad puu otsa ja jooksevad ringi igal pool!

• Bensuhinnad
  Siin ei ole kunagi stabiilset bensiinihinda, kogu aeg muutub. Näiteks kui nädalavahetus tuleb, siis läheb kohe kallimaks, sest inimesed tahavad rohkem sõita ja kuskile minna jne. Ja siis alati otsitakse bensiinijaama, kus hetkel kõige odavam hind ja alati on see koht autosid täis ka. Hind kõigub ikka üsna suures ulatuses, 1.95 pealt võib vabalt 2.25 peale minna (aga siin ei ole liitrites, ühikud on teised, gallonid).

• Hand sanitizer on see geel, millega käsi desinfitseerida ilma vett kasutamata. Igal pool on need geelid ja isegi sellised väikesed mini variandid on olemas, mis käivad võtmehoidja külge ja paljudel on see koolikoti küljes või kotis. Neid on megapalju erinevate lõhnade, värvide või kujudega ja kõik kogu aeg kasutavad.

• Free refill
  Enamus söögikohtades on jookide (Coca, Sprite, Fanta ja jäätee, aga mitte mahlade) täitmine tasuta. Kui teenindaja näeb, et sul hakkab jook otsa saama, siis toob automaatselt uue klaasitäie ja selle eest enam maksma ei pea. Ma olen ikka harjunud, et kui tellid joogi, siis sellega pead toidu kõrvale hakkama saama, aga siin kõik joovad vähemalt kaks klaasi. Klaasid on alati jääd ka täis, kõigepealt jää ja siis jook kallatakse sinna vahele. :D

• Hellitusnimed on siin levinumad. Mõned õpetajad ütlevad vabalt honey, sweetie või darling õpilastele, kui nende poole pöörduda. Eestis see algklassides võib-olla normaalne, aga keskkoolis vaevalt kõik õpilased õpetajate kullakesed on. :D Üleüldse "love you" on väga tavaline fraas sõprade vahel, algul eestlase jaoks pigem harjumatu igal sammul kõiki armastada.

• Arvude ütlemine
  Esialgu oli väga segadusseajav, kuidas nad ütlevad sajast suuremaid arve. Näiteks kui klass on 211, siis nad ei ütle "kaks sada üksteist" vaid lihtsalt "kaks üksteist" ja mu maja number on 1900, seda nad ütlevad nagu "üheksateist sada" (nineteen hundred), 2600 on siis "twenty six hundred" ehk "kakskümmend kuus sada". Ja matemaatikas "null koma kolm" nad ei kirjuta välja "0,3", vaid lihtsalt ".3" (point three). Aasta on praegu "kakskümmend kuusteist" ja 2020 on twenty twenty. Inglise keeles tavaline, aga eesti keelega võrreldes teistmoodi.

• Kirik
  Eestis ma ei tundnud kedagi, kes iga pühapäev kirikus oleks käinud, aga siin käivad peaaegu kõik. Seda ma juba olen seletanud, millised kirikud siin on ja et neid on linnas umbes 20 erinevat. Kirikus käimine ei tähenda, et kogu su elu ümber usu keerleks või et see kuidagi muud elu rohkem mõjutaks, lihtsalt seal kord nädalas koos perega käia on tavaline ja elementaarne.

• Tätoveeringud
  Kui näen mõnda inimest, kellel tätoveeringut näha ei ole, (neid eriti ei leidu,) siis järelikult on tal see kuskil peidus. Reaalselt, kõigil on kasvõi mingi väike sümbol kuskil märkamatult, aga ikkagi on! Isegi paljudel kooliõpilastel juba on, aga ainult vanematel, sest ikkagi mingi vanusepiir on ka. (Alates 16-a võib vist vanema loaga ja üle 18 võib ilma.)

• Drive-in
  Mhm, McDonald's ja kõik ülejäänud kiirtoidukohad on loomulikult drive-in võimalusega, jäätisekohvik ka hea mõte niimoodi. Isegi drive-through postkontor on loogiline, saad oma kirjakese või paki allkirja vastu kätte ja ei pea sisse minema. Aga peale nende kõigi ka pank? Käisime Lisa pangas nii, et sõitsime akna juurde, sees oli tädike, kes rääkis läbi mikrofoni ja pangavisiit sai tehtud autost väljumata.

• Töötaja, kes tervitab - greeter
  Supermarketisse (Walmart, Target jms) sisenedes on kärude kõrval inimene, kes tervitab kõiki kliente "How are youga" ja poest välja minnes ütleb "Have a nice day" või midagi sarnast. Kujutle, eraldi töötaja, kes terve päev muud ei tee, kui soovib inimestele ilusat päeva! :D

• Erinemine pole eriline. Siin on nii palju erinevaid inimesi ja igaüks on täpselt selline nagu ta olla tahab. Ei ole mingit kommenteerimist või kellegi üle kohut mõistmist. No muidugi on, aga mulle tundub, et rohkem aktsepteeritakse ja ollakse avatud või siis vähemalt ollakse ükskõiksed selle vastu, mida teised inimesed teevad, ei pea oma nina sinna toppima, kui ei meeldi. (Ma ei tea, kas ma suutsin oma mõtte edastada, aga pean silmas erinevaid rasse, rahvuseid, religioone, erineva seksuaalse orientatsiooniga inimesi jne.) Ja siis need, keda ma liigitada ei oska. Näiteks koolis on mitu inimest, kelle kohta ma ei tea, kas tuleks öelda he või she. (Nad vist ise ka ei tea.) On tüdrukuid, kes riietuvad ja käituvad nagu poisid ja vastupidi. Mu sõpruskonnas on kaks ülitoredat poissi (üks on koorilaulus ja teine on TV and Radio klassis), kes on geid ja nad on lihtsalt mega-laheda iseloomuga inimesed. Ja selle punkti alla käib ka see, et ei ole nii suurt halli massi, kus kõik käivad ühtemoodi hetkemoe järgi riides vms. Mõni käib iga päev adi-dressidega ja teine on kontsakingade ja suvekleidiga. Crocsidega kohvikus või pidžaamaga poes käimine pole isegi midagi mainimisväärset..

• Patriootlikkus
  Igal pool on rahvusvärvid ja absoluutselt igal pool on riigilipud. Valparaiso Popcorn Festivalil seisin ühe koha peal, vaatasin ringi ja lugesin kokku 24 suurt lippu, mis silma paistsid. Nüüd olen aru saanud, et see 'salm', mida iga hommik loetakse, on nö lipuvanne ja mul on see isegi peas nüüd. (Lisan selle pildina allapoole.) Eestis naljalt ei leia poe ukse kohalt silti "Selle poe omanik on uhke eestlane", aga siin olen päris mitut näinud.

Tuleb lasta endal olla õnnelik, kogu aeg ei pea muretsema, üle mõtlema ja endale piire seadma! :)